Merenduskonverents “Kas Eesti on mereriik?”

Täna toimub Tallinki uuel laeval GALAXY merenduskonverents pealkirjaga “Kas Eesti on mereriik?”. Kahjuks ei õnnestunud tehnilistel põhjustel tuua teieni kvaliteetseid otseettekandeid interneti vahendusel Skypecasti kaudu. Küll aga üritame kvaliteeti kuulata läbi tavamikrofoni. Kuidas õnnestub, ei oska öelda. Proovime. Olete oodatud katsetama. Üritame järgmine kord oma ideega tulla välja varem ning ennetada kõiki tehnilisi puudujääke…

11:00

Testid näitavad, et ühendus on siiski olemas ning on ka midagi kuulda kõlaritest. Link konverentsi otseülekandele on siin: https://skypecasts.skype.com/skypecasts/skypecast/detailed.html?id_talk=6886

Konverents kantakse skypecasti edasi Skype 2.5 Beta versiooniga kasutades Skype Starter Kit’is sisalduvad mikri-kõrvanupu komplekti ning olles ühendatud maailmaga wifi kaudu ja istudes saali viimases reas (power-of-socket-place).
Skype olemasolek on vajalik, mille saad omale tõmmata arvutisse siit.

11:50

Kuna Skypecast on piiratud 2 tunniga, siis on võimalik I sessiooni edasi kuulata kell 12:15 aadressil: https://skypecasts.skype.com/skypecasts/skypecast/detailed.html?id_talk=6903

II sessiooni aadress asub siin: https://skypecasts.skype.com/skypecasts/skypecast/detailed.html?id_talk=6900

Konverentsi ettekanded
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reageerinud väga kiiresti tänasele konverentsile. Veel pole lõppenud I sessioon, kui MKM on välja andnud juba pressiteate:

Savisaar: merelaevandus vajab toetust

Täna, 24. mail toimunud rahvusvahelisel merenduskonverentsil “Kas Eesti on mereriik?” soovisid mitmed esinejad nagu Laevaomanike Liidu esimees Toivo Ninnas ja Riigikogu aseesimees Ene Ergmaa laevanduse toetamist riigi poolt.

Sama seisukohta jagas oma ettekandes ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kes tunnistas, et Eesti lippu näeb meredel järjest harvemini. Võrreldes 1991. aastaga on Eesti laevaregistris olevate ja Eestisse prahitud laevade arv vähenenud üle kahe korra.

Savisaar tunnistas, et pikka aega vaikiti ka erinevates valitsustes maha laevanduse toetamise vajadus. Praeguses koalitsioonileppes on laevanduse soodustamine sees. Möödunud aastal, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) küsimuse valitsuse ees püstitas kokkuleppele ei jõutud. Sel kevadel esitas MKM laevanduse toetusprogrammi valitsusele teist korda.

Savisaar märkis kõnes, et arvestades kaubalaevanduses kujunenud olukorda ja konkurentsitingimusi Läänemerel on ta seisukohal, et Eestis tuleb hakata rakendama laevanduse riiklikku toetusprogrammi Euroopa Liidu poolt lubatud riigiabi piires.

See tähendab meremeeste eest makstava sotsiaalmaksu maksusoodustuste kohaldamist Eesti kauba- ja reisilaevastiku suhtes. Pikemas perspektiivis aastateks 2008 – 2010 tuleks kohaldada rahvusvahelisi reise teostava Eesti lipu all sõitva reisi- ja kaubalaevastiku suhtes maksusoodustuste süsteemi, mille kohaselt laevandusettevõtja arvestab meremeeste eest makstavat sotsiaalmaksu kahekordse miinimumpalga pealt.

“Minu sügav veendumus on, lausliberalismiga me merenduskonkurentsis kaua vastu ei pea, kui teised Euroopa mereriigid oma laevandust soosivad,” ütles minister.

Savisaar pidas vajalikuks alustada Eesti Lähimerevedude Edendamiskeskuse rajamist. Lähimerevedude edendamine aitab tugevdada merendussektori konkurentsivõimet nii rahvusvahelisel kui ka rahvuslikul tasandil. Meretransport omab pikemas perspektiivis suuremat tähtsust maanteetranspordi ees kuna on keskkonnasõbralikum ning võimaldab paindlikumat transpordikorraldust, planeerimist ning asjaajamist. Lähimerevedude edendamine parandab mitte ainult eraettevõtete konkurentsi tingimusi vaid tõstab ka Eesti kui transpordisõbraliku riigi mainet. Lähimerevedude keskuse loomine on vaja võtta Eestis kiiresti päevakorda ja lahendada, MKM peab selle eest hea seisma,” lisas minister Savisaar.

8 thoughts to “Merenduskonverents “Kas Eesti on mereriik?””

  1. Meedia ei kajasta merenduskonverentsi peaaegu üldse. Postimees kirjutas vaid laevatee nihutamisideest (kõige “kollasem” teema), millesse idee esitajalgi usk puudus. Mõni uudisnupuke on, aga nendest jääb mulje, et Savisaar oligi ainuke, kes kõne pidas (K promomasin ei väsi), temagi ei lisanud midagi uut. Merenduse toetamise teema ei ole ju uus.
    Niipalju siis meedia huvist. Karm. Kui keegi konverentsist osalenu oleks tormise ilmaga merehaigeks jäänud ja konverentsivaiba ära rikkunud, küll see oleks uudisekünnise kõikides kanalites ületanud. Võib-olla olen kärsitu?
    Arvatavasti saame konverentsist põhjalikumalt ja asjalikumalt lugeda ajakirjast Meremees.

  2. Kuuldavasti oli kohapeal esindatud ainult ühe, venekeelse, meediakanali esindaja. Nii palju siis huvist merenduse vastu ja selle kajastamisest avalikkuses. Loomulikult oli kohal “meie oma”, merendust alati kajastav ajakirjanik Madli Vitismann.

  3. Dan, aga mida ürituse korraldajad tegid, et meedia kohale saada? Saatsid vaid pressiteate laiali, et toimub? Ajakirjanikes tuleb huvi äratada, olgu selleks siis väike kollane kriips, mille taga on võimalik ka tõsisemad teemad huvitavaks teha.

  4. Siim, kui ma nüüd mööda ei pane, siis oli ajakirjanikele vaba pääse tervele seminarile ning reisile Tallinn-Helsinki-Tallinn. Teemad, millest koha peal räägiti, olid piisavalt huvitavad, et sellest ka hiljem kirjutada ning diskussiooni tekitada. Tundub, et merendus siiski ei huvita ajakirjandust enam. Aga kui paks jää hakkab jälle kallast murdma või Tallink tõesti oma laevad välislipu alla viib, siis on lehed jutte täis jälle. Sellised konverentsid korraldataksegi eesmärgiga tuua probleemid avalikkuse ette. Hea näide oli koha peal Läti esindaja kõne teemal: kuidas Läti laevanduse madalseisust välja tuli. Meil (eestlastel) on väga palju õppida nii lätlastelt, kes toetavad laevaomanikke ja meremehi kui ka näiteks Hollandilt, kes nõustas Lätit probleemi lahendamisel.

  5. Ma vist vihjasin juba kollasele kriipsule. kui keegi oleks merehaigeks jäänud ja vaiba rikkunud… :) Aga ajakirjanduse huvi sündmuse vastu oli tõepoolest erakordselt leige. Samas ega ajakirjanike hulgas ei olegi suurt merendustaustaga inimesi. Nende jaoks on merendusuudis üks majandusuudistest – sisuliselt sama, mis maapealne iga teinegi. See, et ajakirjandus on merest võõrdunud (kuigi viimasel ajal on paranemise märke näha), on terve ühiskonna võõrdumise tulemus. Samas meedia loob libakeskkonda, milles suures osas pole päriseluga midagi pistmist. Kui meedia on vaid linna- ja asfaldikeskne, ega nad kruusateedest ja küladest mingit ettekujutust ei oma. Mitmed ajakirjad loovad kummalise ettekujutise endasugustest inimestest, justkui oleks neid paaalju (vihjan siin sihtgruppidele, milles osalejaid on kaduvväike). Ajakirjanikele soovitaks murda välja oma ringkonnakestast ja rohkem märgata seda, mis meie ümber tegelikult toimub. Ja märgata aknast välja vaadates ka seda, et Tallinn asub mere ääres. Eesti on mereriik, ükskõik, kui palju sellest ei taheta mööda vaadata…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.