Eestlased Antarktikasse?

Mitmeid aastakümneid on eestlased osalenud Antarktika uuringutes nii Nõukogude Liidu kui ka teiste ekspeditsioonide koosseisus. Mõni aasta tagasi otsustati hakata planeerima ekspeditsiooni, mis toimuks ainult sini-must-valge lipu all ning koosneks ainult eesti teadlastest. Baasi asukohaks valiti Rossi mere piirkond, mida on seni kõige vähem uuritud. Eestlaste baas hakkaks asetsema mõne kilomeetri kaugusel Itaalia uurimisjaamast. Kokku on praegu Antarktikas 27 riigi uurimisjaamad. Projekt näeb ette alalise jaama ehitamist, uurimislaeva ehitamist ning 11-liikmelise eestlastest koosneva meeskonna lõunamandrile sõidutamist. Ekspeditsiooni ettevalmistajad lootsid saada Eesti riigilt 5 aasta jooksul 30 miljonit krooni toetust…

Möödunul nädalal saatis peaminister Andrus Ansip eitava vastuse teaduste akadeemia polaaruuringute komitee esimehele professor Rein Vaikmäele. Peaminister seadis ekspeditsiooni mõttekuse kahtluse alla.

“Tuleb paratamatult tõdeda, et oma lipul Antarktikas pole tänapäeval paraku sama tähendust, mis tal olnuks 100 või ka 50 aastat tagasi,” kirjutas Ansip. “Samuti poleks Eesti lippu kandval tagasihoidlikul uurimislaeval aastal 2007 või 2017 enam seda geopoliitilist tähendust, mis oli kunagi ja on veel ka tänapäeval norralaste Gjųal. Päris kindlasti on Eesti välispoliitikas oluliselt prioriteetsemaid ja seejuures veelgi selgemat geopoliitilist sõnumit kandvaid väljundeid kui rahvusliku ekspeditsiooni saatmine Antarktikasse.”

Kas polaaruuringute nimel ollakse valmis loobuma millestki muust? Kas 30 miljoni krooni lennutamine Antarktikasse on mõttekas või hoopis mõttetu? Mõnede arvates ei peaks riik kinni maksma mõne mehe lõbusõidud lõunasse, sama raha võib hoopis Eestis uute teadusprojektide tarbeks kasutada.

Uus-Meremaa on kritiseerinud eestlaste plaani rajada oma uurimisjaam antud maa-alale.

Täpsemalt saab tutvuda uurimisjaama ehitamisega seotud nüanssidest siit.